R-klubi jõuluõhtusöögi meelelahutusväärtust tõstis kõvasti see, et olin ühes lauas politseipealikuga, kes osutus täiesti anderikkaks parodistiks. Loomulikult oli tal omal ajal parodeeritavaid võimalik põhjalikult jälgida, aga nii lennartmerilikku intonatsiooni olen ma harva kuulnud, ka professionaalidelt. Loomulikult olid esitatud vinjetid diskreetsed, ei mingeid pikantseid olukordi. Ei, mulle politseipealik meeldis.
Kuna üritus toimus Vilde alumisel korrusel, hakkas mingil hetkel klubi poolelt ilmuma liibuvates pükstes morniilmelisi hipstereid, kes vaatasid kummastusega, kuidas vanainimesed omal viisil lõbutseda üritavad. Siis anti neile natuke elektrit ka ja selgus, et see oli enne kontserti soundcheck'i tegema tulnud bänd. Kuna pilti ei näinud, siis ühel hetkel oli mul tunne, et esineb noor Morrissey. Olnd hoopis Ewert Sundja.
Loteriiga võitsin raamatu "Valivad naised", milles on ometi üks ilus pilt Kati Murutarist. Jutte ei julge millegipärast lugema hakata.