Tõlkekriitika sektsioon jälle. Võtsin 2000. aasta Puhhi-tõlke ette, mille autoritruudust ilmumise puhul nii kiideti, ja leidsin ühelt leheküljelt kaks sõna, mida pole iial varem näinud: (mitte ainsamat) jusugi ja mitte ainsamat pulikatki. Originaalis on ühes kohas "not at all" ja teises "not a stick". Saareste sõnaraamatu register ütleb, et pulikas kuulub artikli 'puutükk' juurde ja jusu võib olla 'jäänus', 'tükk' või 'väike', väike murdesõnastik ütleb, et jusu on kübe ja pulika(s)pulk, kirdeeesti rannikumurde alal. Kas see on kaval trikk, et lapsi sõnaraamatute juurde meelitada? Ülejäänud mugandustesse võib nii ja naa suhtuda, mesilinnukesed on ju nunnu leid, kuigi originaalis on lihtsalt mesilased, aga ma ise seda teed pigem ei läheks.

13 Comments:
Mesilaste liigitamine lindude riiki on mu arust pärit ajast, mil muistsed loodusteadlased päris täpselt veel ei teadnud, kas mesilased on linnud (lendavad), putukad (kuus jalga) või loomad (karvased). Keskaja kunstis olevat seega päris põnevaid mesilasekujutisi.
lastepärasust taotledes oleks võinud hoopis mesimummud mängu tuua.
ahjaa, ja pulikatki asemel tahtis rikutud silm välja lugeda pullikakatki :)) mis loost ja leheküljest käib jutt? mul on mingil tunduvalt varasemal kümnendil välja antud versioon, vaataks huvi pärast järele, kuidas seal on tõlgitud.
See on seesama lugu, kus on "Mida enam sajab lund, seda enam ajab lund" ja Iiahile ehitatakse maja.
2000. aastal välja antud tõlke on teinud sama mees, kes ka 1968. aastal ilmunud esmatõlke - Valter Rummel. Minu käes on 1977. aastal välja antud kolmas trükk. Kuna 2000. aastal anti välja "Täielik Puhh", siis on seal lihtsalt rohkem materjali kui varasemas tõlkes, muus osas on tõlget ilmselt lihtsalt pisut kobestatud (kas ka paremuse poole - maitse asi). Juba 1977. aasta versioonis olid mesilinnukesed ja "mitte jusugi". Aga "pulika" asemel oli lastele arusaadavam "mitte ainsamat pulkagi", mis kahtlemata sobib paremini, ehkki konteksti arvestades oleks võinud eelistada "mitte pilbastki".
kusjuures pulikas on kirde-eestis t2iesti aktiivses kasutuses s6na >-)
Mulle see "jusu" lapsena hirmsasti meeldis, tundus selline lahe Iiahi-kõnepruuk.
Ma polnud nendele sõnadele raamatus varem tähelepanu pööranudki (hoolimata raamatu kapsaks lugemisest ei mäleta ma sõna "jusu" üldse), aga nt pulikad olid meie kodus küll täiesti olemas, tähistasid igasuguseid puust ja harvem ka muust materjalist pulgakesi; ilmselt siis sp, et isa on Kirde-Eestist pärit.
Aga mesilinnukesed on tõlkijal mu meelest küll väga hea leid. Mesimumm poleks pooltki nii hea :)
Minu vanaisa, kes oli pärit Põhja Tartumaalt, ütles mesilaste kohta konkreetselt "linnud". Ise veel mesinik.
Väga huvitav. Mis aasta originaali Sa vaatasid? Kas siin mingit sellist varianti ei saa olla, et nt algselt oli inglise tekstis üks asi, aga hiljem lihtsustati, et lapsed ikka aru ei saaks?
2004. aasta ja Egmonti oma, kusagil küll ei märgita, et abridged vms. "Täielik Puhh" on Methueni väljaande järgi tõlgitud, mul on ainult esimene raamat selle kirjastuse oma.
Küll aga leidsin Wikipedia Puhhi-artiklist, et Dorothy Parker ei olnud suurem Milne'i fänn, kui ta kirjutas Constant Readeri nime all arvustusi New Yorkerile. Mul on DP kogutud teosed olemas ja tõepoolest, arvustus lõpeb sõnadega: "And this is that word "hummy," my darlings, that marks the place in The House at Pooh Corner at which Tonstant Weader Fwowed up".
"Linnupuu" on kuskil murdes mesitaru sünonüüm.
mesilinnukesed on kuidagi armas jah. Ja nt tuttav laps nimetab 'pusu' sihukesi tupsukesi, mis riiete külge jäävad või maas 'pusu' moodustavad. Tõsi, ta vaeseke on loomu poolest inglise-eesti-kreekakeelne. Aga tabav ikka.
P.S ma vist ei hakka Puhhi uuemaid variante lugema. Vana 'abauss' (mida Tiiger kellelegi täis suuga ütles, kui õieti mäletan) tähendusest sain siis aru, kui ise kord täis suuga 'vabandust' olin sunnitud ütlema.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home