Reedel oli kõik nii normaalne, et tundus juba ebanormaalne. Töö edenes. Päike paistis. Iideekaardi pildi peal on silmade all küll sellised kotid, mida lennujaamas käsipagasisse jätta ei lubata, aga las olla. Ja ongi nii, et ootan kusagilt nüüd mingit pauku, sest ei saa ju olla, et nii muretult läheb kõik.
Ühe komandeeringuga on institutsioonidevahelisi imelikkusi - korraldaja ei saa mind kui teise asutuse töötajat komandeerida, tööandja ei saa mu pileteid ja päevaraha kinni maksta, sest pole ju tema rida. Oeh.
Lugemisaega on väga napiks jäänud, sellegipoolest sain ühele poole ühe naljaka, kurva ja kurja raamatuga, "Me Cheeta". Järjekorras on see Michael Chaboni raamat, eelmine oli mõneti raskesti läbitav, kuid siiski nautimisväärne.