Teate, sellega võib ju ära harjuda, et päike paistab, ärkad hommikul üles ja kohe selline tuju on, et võiks midagi ära teha. Näiteks koristada ära riiuli, mis näeb välja, nagu oleks raamatud ja paberid sinna ukse pealt visatud. Seal oli üllatusi, selge see. Systembolageti hinnakiri aastast 1991. Ajakirja Arvutikasutaja numbreid aastast 1992. Raamat "5000 aastat matemaatikat", mida ma kohe rõõmsalt lugema hakkasin. Kuni Descartes'ini oli kõik selge, aga siis läks jamaks. Seega, prof Palmaru (ma loen ikka viie lehekülje kaupa tema raamatut, sipelgad ei alistu!) ei tohiks mind isiklikult küll kuidagi selles süüdistada, et ma kartesiaanlikust maailmanägemisest loobuda ei suuda - ma ei suuda seda omandadagi. Leidsin ka raamatu "Mutionu pidu", mis oli muundunud omamoodi whodunnit'iks, õigemini whoisit'iks, kuna puudus esimene leht olulise ekspositsiooniga "Elas metsas mutionu". Aga nagu selgus, pole see sugugi esimene tsensoritöö, mis Ali(i)de Dahlbergi algupärase lugulauluga on läbi viidud. (Ootamatu allikaviide, tuleb tunnistada.)
Jah, kas tsensuur või loominguline toimetajatöö? Siin on Maarja P. Lõhmusele jälle mõttetööd.
Ise ma mõtlesin möödund neljapäevast saadik jälle rohkem hollandlaste peale. Vaatasin koguni RTLi uudiseid ja võimude esimest pressikonverentsi. Pärast lugesin ettejäävaid lehti ja võrdlesin käsitlust ja kommentaare. Algemeen Dagblad pani Karst T. verise peaga foto ilma igasuguse töötluseta üles, teised ikka kas vältisid seda kaadrit või tegid näo ruuduliseks. Ühes kohas oli video, kus inimesed läbi õhu vihisevad, teised olid natuke tagasihoidlikumad. Kommentaarides kurdeti, et nüüd on süütu pidupäev igaveseks rikutud. Volkskrantis lammutati sellepeale kohe, et pole enam mingit süütust ammu nähtud, olgugi et neitsinaha taastamisega järjepidevalt tegeldakse. Üsna kollektiivsele kergendusohkele, et huh, polnudki pruun inimene või terrorirühm, järgnesid küsimused, kuidas siis nii, mistalädaoli, meil on ju nii tore maa. Infot tuli ju üsna vähe, valge mees, 38 aastat vana, politsei ja psühhiaatritega teadaolevaid kokkupuuteid pole olnud, turvateenistusest vallandatud, korterist järgmisel päeval välja kolima pidav, viisakas, aga NB! hoidis päevasel ajal kardinaid ees. Ja soeng oli nagu Travis Bickle'il. Hollandi keeles on üks nüanss, valge nahaga inimese kohta öeldakse 'blank', mis tähendab ka värvimata pinda. Vaat sellele värvimata pinnale hakatigi projitseerima igasuguseid rahvuslikke hirme ja kuulujutte, eriti mõistagi tabloidi De Telegraaf kommentaariumis. "Aga äkki olid tal marokolastest naabrid, kes ta viimase piirini viisid?" "Miks ei ole öeldud, et tal oli sõjaväelase taust, ahaa, riik varjab jälle midagi!" "Kui ta turvateenistuses oli, pidi ju tema tausta kontrollitama." Nüüd siis on peaaegu klassikaline profiil välja joonistatud: üksik, depressioonis või vähemalt masendunud, kehv suhtleja, töökohti ei pidanud. Keegi, kes teda kuu aega tagasi nägi, räägib nüüd, et pärast joint'i natuke suuremas jututujus olnud tüüp oli vihjanud, et ühiskond käib närvidele ja elul pole mõtet ja kui nii edasi läheb, võtab ta midagi hullu ette. Võttiski. Aga kes seda kunagi ette näha oskab?
Täitsa teine teema, aga ka see on mul peas keerelnud. Kui välja arvata k-erakonna valvekährik VK, siis pole minu arust pärast andmekaitseinspektsiooni Rakvere aktsiooni sealtpoolt suuremaid sõnavõtte arvamusvabaduse mahasurumise ja politseiriigi kohta tulnud. Njah, vaikus on kuldne muidugi. Või on keegi k-erakonna arukatest inimestest suutnud ESile selgeks teha, kellega/millega ta ennast sedapuhku tegelikult sidunud on?