Mina ei tea, nahkgalanterii jumal ei ole minuga. Sel aastal juba teine kord kostis keset tänavat koti viimne ohe ja sang lahkus põhikorpuse küljest, sest ei pidanud pingele vastu. B-san soovitas, et peaksin kusagilt hai- või elevandinahkseid tooteid otsima, aga ma arvan, et alla metalli ei hakka enam jamama. Mingile postkastile kärult võetud sang külge keevitada ja anname minna.

Muidu on nii, et ülestimuleerisin ennast eile muusika ja kirjandusega ("Püha Maama"), uni ei tulnud ja kirjutasin luuletuse.

Eesti on üksiklaps
Vennalikku peresse adopteeritult
Seisab pildi serva peal
Taskusse topitud käsi ümber
Kartulimaalt korjatud kivi

Lahkuminek oli pisaratevaba
Ega suuremat suhtlemist enam pole
Vahel saab Lätiga piiri peal kokku
Juttu ei jätku kauemaks
”Kuidas Leedul muidu läheb?”
”Ah, mis tal ikka, tööd rabab teha, mis muud”
”Nagu me kõik, nagu me kõik”

Eesti istub oma kivilinna korteri ainsas toas
Vaatab MTV-d ja unistab
Te ei taha teada, millest
Keegi ei taha teada, millest

Ma arvan, et see läheb veel edasi, aga praegu pole aega.