Eile oli mul Vaasalinna väiketondina tahtmine Maksuameti seinale sodida "Teie häbematult kallites mojito'des peaks olema rohkem rummi". Täna mõistan, et väga hea, et nii vähe on, sest minus oli kesknädala kohta häbematult palju mojito'sid. No ja mida muud sel puhul tehakse, kui minnakse Zavoodi. Seal valitses puhas ilu, vastu letti nõjatus kahvatu ja õilsa näoga Mehis Heinsaar ja ringi jauras Supahstaari Taavi. Kes, tuleb tunnistada, on kaugelt kaugelt ilusam. Ehk siis lava peal tõusevad esile põsesarnad, millega võib-olla leiba ei lõika, aga võid võid ehk määrida. (Mõlemad sõnakordused on ette nähtud.) Üliõpilasi oli 1, aga see mind ei näinud.
Aga kokkuvõtteks polegi paraku imestada, et intellektuaalne tase on täna pigem allpool Kroonlinna nulli. Toome väikse näite. (Koit Toome väikse näite, kes eile millegipärast jutuks tuli. Anoh, mis ka ei tulnud.) Kui eile kummitas peas Arvo Pärdi "...which was the son of", siis täna esines seal Souljaboy sisuka hüüatusega "Ya trick ya". Aga. Isegi sellises olekus on joomahullu päevaraamatute kolmas osa ta-lu-ma-tult halb. Kuigi võtsin raamatukogust ka neljanda, jääb see vist avamata. Õnneks sai Apollost suhteliselt väikse raha eest Woody Alleni proosakogumiku, nii et kui kuupäev vahetub, olen ehk juba põhikooli lõpueksamiteks küps. (Kuigi võib-olla matemaatika omaks mitte.)