Kui mitmes kord ma juba üritan saada paremaks ja õilsamaks ja ajaga hoolikamalt ümberkäivaks jne? Mis kasu on sellest, kui mina üritan, aga siis teeb õigusteaduskond nii, et korraldab konverentsi, millest soovitab üliõpilastel tungivalt osa võtta, aga mulle igaks juhuks ei ütle, et ilmselt keegi siis ju tundi ei tule; üliõpilastele aga väidab (väidavad üliõpilased ise), et kõik on kokku lepitud? Kui üks südametunnistusega tütarlaps poleks kaks päeva tagasi vihjanud, et ega me vist neljaba eriti kooli ei saa tulla, oleks täna ikka väga jabur üllatus olnud. Okei, mul pole pooleteise maastleitud vaba tunni vastu midagi, aga niimoodi rallit ei sõideta. Korrektsed juristid, mu eesel.