Oh taevas, missugune kirgede paradiis patusel maal oli ülikooli puhvet! Vaikselt nuttis latte kohal PM blond kaastööline, keda seljale patsutas vanem kolleeg. Kõrval arutasid saksakeelsed vanamehed õlle kõrvale kõike alates Barbarossa plaanist kuni Berlusconi tagasivalimise võimalikkuseni, kaks puhaste nägudega kohalikku noort viisakalt kuulamas. Minu vastas mängisid malet prillidega nooruk ja suitsupitsiga Priimat tõmbav vanamees, kelle tumeda õlle klaasis vaht tasapisi lahtus. Male ära mänginud (oletan, et mehine käepigistus oli viigi märk), asusid nad ilmselt bridzhist vestlema: "Kui alguses on pakkumises üks risti...". Nõtkel sammul läks kohvi ja koogi järele ETV Brüsseli korrespondent, kelle juustes välgatas aknast paistva viltuse päikesekiire mõjul juba pisut halli.
Tööta siis niisuguses lutsulikult melankoolses meeleolus.
Tööta siis niisuguses lutsulikult melankoolses meeleolus.
4 Comments:
viies sõna tabavaim: paradiis :)
mina täitsa igatsen sellist kooljat meeleolu. siin talinas on aint üks šampanja kõik see aeg.
ehee. kohalikke oli saksakeelsete vanameeste pundis vaid üks. ja õlut jõi ka üks (itaalane). Ja Barbarossa plaanist pold üldse juttu (et saksakeelne jutt ei tähenda alati Teist maailmasõda, vaid Friedrich Barbarossast.
Aga meeleolu oli tol päeval puhvetis kummaline küll.
Nujah, eks ma siis lühiühendasin, kui miski sõna kuuldus nagu Weltkrieg -nad olid kaugel ju kah ja eks ma vahepeal pidin ju ka sööma. Hea, et ma kõiki veel ühtlaselt sakslasteks ei tituleerinud ja mingeid uusi maailmavallutusplaane neile ei inkrimineerinud.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home