Friday, August 06, 2010

Käisin täna esimest korda teadliku elu jooksul mööda Tartu kesklinna, endal põlved paljad, st lühikesed püksid jalas. Järele mõeldes, sel aastal on üldse mitu asja esimest korda ette tulnud.
1. Võitmatu soov regulaarselt spordiga tegelda.
2. Ära trükitud luuletus.
3. Kõrvallauses esitatud ettepanek juhuslikuks vahekorraks ("Aga mis sa ikka arvad, kui õige?") Ma ei arvanud, et.
Ühtlasi on õhus võimalus, et esimest korda pärast esimest klassi võib juhtuda, et õppeaasta algab ja ma ei laula üheski kooris.

3 Comments:

Anonymous nele said...

jep, mul juhtubki. esimene sügis koorita, ihu on kohe imelik. kõik on uus septembrikuus.

Fri Aug 06, 08:43:00 PM  
Blogger Lupetta said...

Ma võin omast kogemusest rääkida, et pärast 33 aastat järjepidevat koorilaulmist tekkisid mul ärajäämanähud, kui ma ühel päeval enam laulma ei läinud. :-)

Mon Aug 09, 04:57:00 PM  
Anonymous notsu said...

Siis tuleb valitud sõpradega ansamblilaulu kallale asuda. Saabki rahulikult oma partiid nautida ja teistega häälestada.

Tue Aug 17, 06:11:00 PM  

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home