Ilmselt endiselt organismi nõrgestava külmetuse tõttu olen ostnud mõnevõrra ootamatuid raamatuid. "Problem Solving 101" võlus mind näiteks sellega, et kuna see oli esialgu kirjutatud jaapani lastele, tegutsevad seal näiteks Tofu, Seen ja Baklažaan, kes moodustavad bändi, aga kahjuks ei taha keegi neid kuulata. Ma seda raamatut esialgu veel tõsisemalt ette ei võta, enne kui ma ikka täitsa kindel olen, et palavik läinud on ja ma asju ette ei kujuta.
Teise raamatuga veetsin võlutult terve rongireisi Tallinnast Tartusse. Oma osa oli muidugi piltidel, aga ka jutt pakkus ahaa-elamusi.
Kolmas raamat ei edene nii hästi, kui lootsin, magusat bitšimist on vähem ja tegelikke meediaga manipuleerimise trikke ka mitte niiväga. Väikese mõttetu faktina selgus, et autori esimene raamat on "Berlitz Guide to Iceland".
Vulkaani teema sekkus ootamatult ka raviotstarbelisse krimkasse, järjekordses eradetektiiv Varese loos tahtsid pahad islamistid lolli miljonäripoja rahadega Kanaaridel üht vulkaanipurset tagant aidata, et hiidlaine siis Ameerika, kurjuse kantsi maa pealt pühiks. (Nii ei saa vist öelda, Maa peale ta ju jääks, aga vee alla). Ootamatult see lugu natuke lõppes, aga Varese-sarja tugevus minu jaoks ongi uskumatute tüüpide galerii ja tegelikult hoopis majandushariduse ja pangandustaustaga autori tähelepanekud elust kui niisugusest.
Ja järjekordse sujuva ülemineku pakub Yle, kes näitab Mika Waltari romaani põhjal tehtud filmi "Kaasua, komisario Palmu", mida nüüd hakkangi vaatama.