Öösel laekus postkasti küljendaja kiri, et tema poolest võib raamat nüüd trükki minna. Täitsa uskumatu lugu. Mul polegi täna ega homme ega ülehomme ega üleülehomme vaja muud teha kui teadvusel olla. Ja ei pea tegelikult ka seda, kui ikka ei taha.
Aga ennekõike kavatsen ma lõbu pärast raamatuid lugeda. Ma olen kolme nädala jooksul läbi lugenud kolm raamatut, üks neist piltidega, ja seda ka põhiliselt seetõttu, et pidin korra Tallinnas käima ja buss-rong pakkusid viis tundi vaba aega.
Vat lähengi nüüd raamatukokku ja võtan mõne paksu krimka, mille kulinaarne vaste oleks pakk taimerasvapõhist jäätist, ja hingan selle sisse. Siis vaatame edasi.