Ma ei olnud enne ka just hiilgavas tujus, aga õnnetuseks sattusin vanasse kohvikusse siis, kui leti ette jõudis vabariigi esieetiku abikaasa, kes teatas sissejuhatuseks teenindajale: "Ma ei saa aru, miks teil nii kohutav köök on. Liha paksus jahukastmes..." ja nii edasi ja nii edasi, kuidas kõik on ikka ära rikutud, sest jahu ja liha ei käi ju kokku, toitumisspetsialistid peaks seda teadma. Antropoloogilise lingvistika eriteadlane ilmselt jälgib inimesi uurimisobjektidest sobivalt teaduslikult võõrandudes, aga no kurat, mingid kombed võiks ikka olla, kas või kunstlikult külge harjutatud, kui seda tunnet loomulikult ei suuda esile kutsuda, et teised on ka tõesti, jah, inimesed.

8 Comments:
Nagu "Alice Imedemaal" kass oli irvikut tõugu, nii on see mees lihtsalt vinguvat tõugu.
Teame, teame. Kes see vingus avalikult, kui Pronksmees ära viidi? Jälle tema!
Minu meelest vingus see mees selle üle, et elanikkonna meelsus ei olnudki täiesti 1A ja et mõned julgesid seda äraviimist ka kritiseerida.
Ärge pange inimesele suutroppi ette :-) Mina vinguks ka all ülikooli vanas kohvikus: raisk, mitu aastat nad oma menüüd ei suuda uuendada, mh? Need kuivanud ja jahtunud ja ühemaitselised toidud...
Mis-küsimusele kirjutaksin ise ka alla, aga vat see 'kuidas' oli, ütleme, ebatõhus. Ega sellest ju midagi muutu, kui teenindajal tuju ära rikkuda. Elukapten peaks ikka teiste kõrgemate ohvitseridega läbirääkimisi pidama.
PS. Ma tahaks sind vingumas ja jalgu trampimas näha/kuulda (sonoorne bariton, eks ole), aga õnneks on meil ju Postimehe töölissöökla ja "Hyvä ruoka, parempi mieli", nagu ütleb üks soome toidureklaam.
Kuulge sõbrad, meil on ju käimas kampaania "Kiida teenindajat!" ja laupäeval on selle ekslusiivvariant "Kiida naisteenindajat!".
Nii kui ma lugesin kommentaari "vinguvat tõugu mehest", sain kohe aru, kellest jutt on ("esieetiku abikaasa" vihje jäi öötöötaja ajule esialgu hoomamatuks).
Nii et ju see tema silmapaistvaim omadus tõesti on.
ma ei saa ikka aru, kellest jutt on, aga see selleks..
olen all kohvikus täpselt ÜKS kord saanud sooja ja head toitu. see juhtus ühel kenal päeval umbes kell 11 hommikul, kui läksin sinna eritivarajastlõunat sööma. tol korral oli tõesti kõik kuum ja hõrk ja tore. aga tundub, et iga hilisem aeg mõjub toidule järjest hävitavamalt ja kahjuks mul nii ekstreemseid lõunatamisaegu eriti ette ei tule..
Loe tänast Postimeest (14.03.08), kus keeleautoriteet jälle pange astub. Ta kohe peab olema ebapopulaarne ja selle tänase avaldusega (eesti keele suurim vaenlane on integratsioon) ta ka sõpru juurde ei võida. Ikka vaenlasi ainult. Aga kas nii on mõtet elada?
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home