Peab erialainimeste käest küsima, aga ma kardan, et sagenemistendentsi võib näidata luul, et kõik see peab olema üks suur Truman Show, reality, mis on väljunud raamidest. Ei saa olla, et kõik see on juhuslik. Et ma ostan päev enne ära pileti kaheksasele Tln-bussile, küsides üle, kas see on see kahekordne. Jah, on küll, ja reisisaatja on ka, jah on, ja kohvi saab, jah saab. Ja et ma siis seisan 7.45 bussipeatuses valmis. Ja seisan ka 8.15. Et 8.18 tuleb tavaline buss, mis pakitakse kiiresti inimesi täis. Et minu ees istub kinniseotud peaga poiss, kes sõidab emaga arsti juurde, nagu ema närvilistest telefonikõnedest selgub, ja loeb "Tomi ja Jerry" koomiksi oktoobrivihikut, kus peal on kinniseotud peaga Tom ja küsimus "Kas mälu tuleb tagasi?". Mõistagi ei jõua ma kusagilt kohvi haarata, jõuan napilt koosolekule ja veedan seal erakordselt uimased kolm tundi, kus toon teateid teisest, reaalsest ilmast, pannes kahtluse alla ühe osaleja kindla oletuse, et firma saarpoll nimi tuleb sellest, et seal on kaks meest, s ja p vastavalt.
Et ma täna hommikul tulen bussipeatusse ja teisel korrusel nühib erakordse hoolikusega akent pesta blond naisterahvas, kelle ainus kehakate on säravvalge rinnahoidja.
Kuhu see kaamera peidetud on????