Kas polnud siiski liiga vara realiseerida, et vararealiseerimiskeskuses võib olla uut vara realiseerida?
Ei olnud.
Seal oli slogan "Üllata iseennast", mida mina näiteks ka usinasti tegin, nuusutades seepe ja aevastades iga jummala kord täiesti ootamatult, aga igaks juhuks ei oldud jäädud lootma ainult külastajate selveüllatusvõimele, vaid oli ka oma varadest üht-teist välja pandud. Näiteks ukse kõrvale elusuuruses Frankenstein (elusuuruses on tema puhul muidugi suhteline mõiste, taaselustamisjärgses suuruses?) sildiga, mis ütles midagi, et ikka tapvalt head hinnad vms.
Noja seal oli siis veel letike nahkgalanteriiga, mis pani mind Chalice'i parafraseerima: "Naised, naised, aga teate, mis teist tehakse? - Ei tea, aga meil on tunne, et sa räägid meile seda." Lühidalt, teie nahast tehakse kindaid. Õnneks ka meeste nahast. Aga paistab, et pigem aafrika naiste ja meeste.
Aga jumala tasuta sai väga stiilset kohvipruuni pakkepaberit, mille peale oli kirjutatud Linda. Kohe tuli mul see laul meelde, kus vahepeal on väljamõeldud keeles sõnad, hakkasin originaali otsima, aga selgus, et 20. sajandil on saasta toodetud, mis veel internetti pole jõudnudki. Leidsin küll lehe, kus on masendavaid plaadiümbriseid algversiooni esitatajate singliparemikust, aga teksti netu.
Tänane tulevikulootuse preemia läheb aga siiski Kopli tänavale, kus värava peal oli silt "Ma pole kunagi ketis". No asi siis nüüd millega laiata. Parem räägi, õilis loom, kuidas sa kirjutama õppisid. Kui kaua läks, et pliiats käppade vahel püsima hakkas? Või sidusid peremehed selle saba külge?
Ei olnud.
Seal oli slogan "Üllata iseennast", mida mina näiteks ka usinasti tegin, nuusutades seepe ja aevastades iga jummala kord täiesti ootamatult, aga igaks juhuks ei oldud jäädud lootma ainult külastajate selveüllatusvõimele, vaid oli ka oma varadest üht-teist välja pandud. Näiteks ukse kõrvale elusuuruses Frankenstein (elusuuruses on tema puhul muidugi suhteline mõiste, taaselustamisjärgses suuruses?) sildiga, mis ütles midagi, et ikka tapvalt head hinnad vms.
Noja seal oli siis veel letike nahkgalanteriiga, mis pani mind Chalice'i parafraseerima: "Naised, naised, aga teate, mis teist tehakse? - Ei tea, aga meil on tunne, et sa räägid meile seda." Lühidalt, teie nahast tehakse kindaid. Õnneks ka meeste nahast. Aga paistab, et pigem aafrika naiste ja meeste.
Aga jumala tasuta sai väga stiilset kohvipruuni pakkepaberit, mille peale oli kirjutatud Linda. Kohe tuli mul see laul meelde, kus vahepeal on väljamõeldud keeles sõnad, hakkasin originaali otsima, aga selgus, et 20. sajandil on saasta toodetud, mis veel internetti pole jõudnudki. Leidsin küll lehe, kus on masendavaid plaadiümbriseid algversiooni esitatajate singliparemikust, aga teksti netu.
Tänane tulevikulootuse preemia läheb aga siiski Kopli tänavale, kus värava peal oli silt "Ma pole kunagi ketis". No asi siis nüüd millega laiata. Parem räägi, õilis loom, kuidas sa kirjutama õppisid. Kui kaua läks, et pliiats käppade vahel püsima hakkas? Või sidusid peremehed selle saba külge?
6 Comments:
oled sa kindel, et seal ikka koerast jutt oli? järsku oli mõni vabajooksugimp?
Pilt oli juures, väga võimalik, et autoportree. Koera ennast oli aga aias vähevõitu näha, ilmselt harjutas integraali võtmist või midagi.
icc
Sarnaselt paljudele tuntud suurmeestele ei vaeva koerad end mingi tühise kirjatööga vaid hoopiski tavaliselt dikteerivad oma sõnumi, ise mõtlikult lõridesedes edasi-tagasi jalutades. Kirja paneb selle siis vastavalt pere kõige nõrgem liige.
Äkki oli silt hoopis trükitud?
Mul on passis sama pilt. Ei, tegelikult ma tahtsin öelda, et Tähtvere tänaval on plangul sama silt. Ma olen ka alati mõelnud,et mis ta laiab. Mina näiteks ei ole ka kunagi ketis.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home