Punasevaibaüritusele tagasi mõeldes tuleb jälle tõdeda ütluse "Pagarilaps saia ei söö" tõekstulekut. Kuigi kõige blingimad tüübid kuuluvad muidugi üldse JC and his big daddy's crew'sse, (that cross must be hard to bear, mr Põder!)said ka linnapead ja rektorid ju uhkete aurahadega laiata. Ja kõige õnnetum neist tundus mulle paraku stiiliikoon Signe oma. Kaugelt vaadates nägi see välja, nagu oleks keegi selle kokku pannud kunstiülikooli peldikust aja jooksul leitud taskupeeglitest. Selles võis olla ju muidugi mingit maaemalikku alalhoidlikkust, aga seda ootaks ehk rohkem eluteaduste ülikoolilt ehk endiselt EPA-lt. Mis selle rektoril kaelas oli, ma ei näinud, sest mind pimestas tema abikaasa outfit, mis millegipärast tuletas meelde karistussalklaste tegevust 1905. aasta revolutsiooni mahasurumisel.
Aga kostüümidega oli sel aastal üldse halvasti. Väga mitmel puhul jäi mulje, et moemehed on kangamessil kogemata kodutekstiilide osakonda sattunud. Oli jakke, mis tahtsid diivanikatteks tagasi, oli pitsi, mida ei häbeneks ükski keskklassi kodu akent varjav kardin. Sellepärast arvan ma, et kuna üritus sellel kujul on kuidagi väsinud, peaks edaspidi stiilipidude peale rõhuma hakkama. Kui mitte karnevali. Oma Miss Piggy oli parlament ju juba kohale saatnud. Kindlasti leiaks sealt ka ülejäänud muppetid? Janno Reiljan kui Animal. Imre Sooäär oleks Swedish Chef. Kui Heimar poleks Marika vend, sobiks ta päris hästi Kermitiks. Või korraldada midagi laiahaardelisemat? Kujutage ette, kui järgmisel aastal oleks teemaks näiteks Pokumaa? Kõik oleks väga demokraatlik, aga muidugi hakataks pärast jälle ajama, et presidendi vastuvõtuks ei olnud mõne daami mätta hein ikka õige pikkusega. Või veel lõbusam oleks, kui kõik kutsutud lepiks presidendi seljataga kokku, et tuleme lehmakostüümis. Küll ta rõõmustaks.